Nokitsemisi / Noe pusleri

Hõbedane Byzantine

Viimasel ajal on mul jälle käsitöö jaoks veidi rohkem aega olnud. Pildistamise jaoks kahjuks mitte. Täna võtsin end siiski kätte ja tegin mõned kiired pildid. Siiski vaid ehetest, eelmisel nädalal valminud kolm kaarti said valmis nii viimasel hetkel, et nendest enam pilte teha ei jõundud.

Nii saigi viimaks pildile mu hõbedane Byzantine chainmaille käekett. See on idee poolest täpselt samasugune, kui eelmise postituse lõpus olnud sinise ja hõbedasega kett. Rõngad on saetud hõbetatud vaskrõngad, kokku umbes 230 rõngakest käeketi peale. Pikkust on sellel natuke üle 18 cm ja jämedus on tegelikult kõigest pool sentimeetrit, pildi peal tundub veidi massiivsem.

Eile sain paki ühest pärlipoest. Saadetis koosnes peamiselt pärlikojaketastest, millel erinevad mustrid, pildid peale trükitud. Siin näiteks neli erinevat paari, ülejäänud võite leida norrakeelse teksti juurest;)

Loodetavasti pani mu kallis õeke mulle ka täna paki teele. Lubasin talle, et kui selle kätte saan, siis võtan kolm päeva lihtsalt selleks, et ehteid teha ja talle pilte. Viimasel ajal ta minuga rääkida ei tahagi, kui uusi pilte ei sa..

Nii, mis veel vahepeal siin toimunud on.. Nädala eest käisime Ida-Norras Hallvardi onupoja Andersi noorima lapse ristimisel. Plaan oli enne veel Oslost Hallvardi venna juurest läbi käia, kuid kahjuks keeras ilma tormiseks ning nii me jäimegi jälle ilmatõttu Bergenisse lõksu! Siin ei olnud väga vigagi, kuid mõlemad teed üle mägede olid halbade ilmaolude tõttu suletud. Kolmas tee, mis viib küll suure ringiga, ent vähemalt on veidi turvalisem, oli totaalselt ülekoormatud. Seal oli autosid, mis ootasid 5-7 tundi ummikutes, sest sel nädalavahetusel lõppes Ida-Norra ja algas Lääne-Norra koolides talvine vaheaeg. Seega paljud olid sõitnud oma mägimajakestesse ning olid nüüd sunnitud vaid seda ühte avatud mäekuru kaudu tagasi sõitma. Laupäeval oli elu sel kolmandal teel palju rahulikum igatahes. Meie ummikuid ei näinud, kuid jäine ja libe oli seal küll. Sõit võttis tubli 9 tundi ja pisut pealegi. Tagasisõit, mis oli küll tunduvalt lühem, võttis samuti 9 tundi! Selleks ajaks oli tee üle mägiplatoo jälle avatud, kuid just siis, kui me nii umbes poole peal olime, läks ilm jälle… käest ära, ning nähtavus oli sõna kõige otsesemas mõttes null. Kõik oli ühtlaselt valge! Mitu korda pidime seisma või sõitma vähem, kui 20 kilomeetrise tunnikiirusega, sest muidu ei näinud, kus tee on. Õnneks läks siiski kõik kenasti. Kui olime üle mägede jõudnud, saime teada, et tee pangidi pisut pärast meid uuesti kinni. Nii et tegelikult läks õnneks, et sealt üle saime.

♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡

Jeg har hatt litt mer tid til håndarbeid i det siste. Dessverre  måtte jeg gi bort alle kortene før jeg kunne ta bilder av dem . I tillegg gidder jeg ikke ta bilder av smykkene mine så ofte heller. I dag gjorde jeg et forsøk på det likevel. Her er noen av de nyeste øredobbene jeg har laget. Alle disse er laget av skjell-perler:

Sølvfarget kongekjede

Jeg har også laget to nye kongekjeder, et i sølvfarge og et litt lengre i kobber. Begge to er laget i Byzantine-mønster av 4mm chainmaille ringer.

For en uke siden kjørte vi til Østlandet. Det var ikke den enkleste kjøreturen vi har hatt, men det var verdt det. Anders, fetteren til Hallvard, og kona hans, Khaliun, hadde bedt oss om å være faddere til det andre barnet sitt, Vivien.

Vivien

Dåpen var nå, for en uke siden, akkurat når vinterferien på Østlandet sluttet og på Vestlandet begynte. Men det var ikke alt.. Både Hardangervidda og Haukelifjell ble stengt på grunn av uvær. Alle andre fjellveier ble overbelastet med alle som skulle på ferie eller var på vei tilbake. Derfor kunne vi ikke kjøre på fredag, som vi hadde planlagt. I steden for reiste vi på lørdag, og kjørte over Hemsedalsfjellet. Det tok oss litt over 9 timer å komme fram til Kongsberg!

Dåpen og festen etterpå var veldig fine. Det var mer en 100 gjester der!:) Mange slektninger, men også mange fra menigheten deres, og venner. Norkirken i Kongsberg ble helt full!:) Kveldene før og etter dåpen nøt vi gjestfriheten til Anders og Khaliun.

Veien tilbake var kortere, siden vi da kunne kjøre over vidda, men det tok like lang tid! Været ble plutselig mye værre da vi var der, og etterpå leste vi, at det ble kolonnekjøring igjen ikke så lenge etter oss. Det var ganske viktig for oss å komme tilbake på mandag siden Victoria, niesen til Hallvard har vinterferie nå, og vi skulle på kino med henne tidlig på tirsdag. Heldigvis gikk alt bra, og vi kom hjem ca. klokka ni på mandagskveld.

Gave fra Victoria

Tidlig tirsdag morgen kjørte Ingvild Victoria til oss. De hadde en liten overraskelse til meg: Victoria hadde laget et fint par øredobber til meg og pakket dem inn veldig fint . Hun skulle være hos oss hele dagen. Først dro vi på kino og så Pus med Støvler. Etterpå stemplet og tegnet vi litt sammen, og spiste middag. Vi var litt redde for at hun skulle kjede seg her etter filmen, men tiden gikk så fort! Vi hadde nesten ikke nok tid til alt vi hadde tenkt å gjøre:) Så vi håper at det ikke blir siste gangen Ingvild og Øystein låner henne bort til oss .

Kevadised tuuled / Vårvinder

Taaskord olen häbematult kaua blogivaikust pidanud. Aasta algus on tõsiselt kiire olnud. Jaanuari keskel sain teada, et olen vastuvõetud kõrgeima taseme norra keele testi kursusele. Hetkel oleme kursusega peaaegu poole peal, kuid ma ei ole veel 100% kindlusega otsustanud, kas teen aprillis eksami, või võtan asja pisut rahulikumalt ja ootan sügiseni.

Vaba aega eriti palju ei ole, kuid seda natukest olen sisustanud peamiselt lugemisega. Muu seas sai loetud kaks esimest raamatut sarjast “Jää ja Tule Mäng”. Kuid pärast teise raamatuga lõpule jõudmist, pidin selle sarjaga pausi tegema, sest just siis sain kursusele saamisest teada ning otsustasin vaid norra keelseid raamatuid lugeda.

Komplekt piibelehtedega

Käsitöö on viimasel ajal veidi ootel olnud. Mõned käeketid chainmaille tehnikas olen teinud ja ühe Tensha helmestest komplekti iseendale, kuid muus osas on vaikus. Loodan, et kui ilmad pisut ilusamaks ja soojemaks lähevad, siis ideid ka jälle rohkem tuleb. Kudumisega olen ka mitu korda alustanud, kuid paraku mitte kuigi kaugele jõudnud. Pooleli on endiselt kaks pitssalli, Hallvardi kampsun ja sünnipäevakink õele, mis nüüdseks küll juba lootusetult hilinenud on. Õnneks andis Katukas oma äpule õele sellega pisut ajapikendust:)

Tsentrifuug

Kuid selle aasta siiani suurim sündmus oli Mariliisi ja Ahti külaskäik jaanuari lõpus. Nad olid siin pea terve nädala, ning hoolimata sellest, et Bergen ei ole jaanuaris just mitte kõige turistisõbralikum linn maailmas, õnnestus meil siin nii üht kui teist huvitavat ja lõbusat korda saata.

Haidel külas

Vähemalt meil oli lõbus!:) Ma loodan, et Maril ja Ahtil ka. Läbi käidud said suurem osa  Bergeni olulisematest turistiatraktsioonidest: vanalinn, kaubakai (Bryggen), Fløyeni vaateplatvorm, teaduskeskus ning akvaarium. Nii teaduskeskuses, kui akvaariumis, veetsime terve päeva. Näha ja katsuda on seal üpris palju. Akvaariumis toimub igal täistunnil ka erinevate sealsete elanike toitmine. Kuna me seal nii pikalt olime, nägime hüljeste toitmist ja trikitamist kaks korda, lisaks veel pingviinide ja madude söötmist. Kalade toitmine jäi seekord nägemata, kuid vaevalt, et see väga erineb tavaliste akvaariumikalade söötmisest. 

Plaaniväliselt juhtusime külastama ka Bergeni kindluse muuseumi. Mitte ainult ei ole see muuseum ise tasuta, seal pakutakse isegi tasuta kohvi või teed! Ideaalne kohake, kus väike hariv lõunapaus teha! Nädalavahetuse veetsime Hallvardi vanematekodus Lofthusis, sest Mariliis ja Ahti tahtsid näha tüüpilist Lääne-Norra maastikku — fjorde ja mägesid. Ilmaga läks meil igatahes õnneks, vihma peaaegu ei saanudki!

♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡

Det har vært svært stille her i bloggen min i det siste, for begynnelsen av året har vært så travelt. I januar ble jeg tatt inn på kurset til Bergenstesten (test i norsk høyere nivå). Deretter har jeg studert mye, og det er vanskelig å finne tid til å oppdatere bloggen:)

Mariliis og Ahti

I slutten av januar fikk vi besøk av mine venner fra Estland, Mariliis og Ahti. De var her nesten en uke, og vi hadde mye morro. Selv om Bergen ikke er mest turistvennlig om vinteren, klarte vi å se og gjøre ganske mye. Først dro vi til Vil Vite-senteret, hvor vi tilbrakte hele dagen. De måtte nesten kaste oss ut, for vi ville være der mye lenger! Neste dag var det Akvariet i Bergen. Den tredje dagen tok vi en tur til Bryggen og Fløyen. Tilfeldigvis oppdaget vi Bergenhus festningsmuseum, et kjempefint museum om norsk militærhistorie. Det var mye interessant der om andre verdenskrig, kvinnenes bidrag til forsvaret av landet og mye mer. Dessuten fikk vi gratis te og kaffe!:) Etter tre dager i Bergen kjørte vi til Lofthus, fordi Mariliis og Ahti gjerne ville se fjordene. Turen var svært vellykket! Vi var heldige med været og kunne se mye fint i Hardanger. I tilleg fikk vi jo en kjempegod middag hos foreldrene til Hallvard:)

Sørfjorden

Siden det har vært så travelt, har jeg ikke hatt mye tid til håndarbeid. Jeg fikk mange nye perler fra Estland, men desverre har jeg ikke brukt dem så mye ennå.

"Liljekonvaller"

Forrige uke lagde jeg noe smykker til meg selv:). Jeg hadde kjøpt disse Tensha perlene med liljekonvaller for en stund siden, men fikk dem nå. Selvfølgelig ble jeg straks forelsket! Dette er en av mine favorittblomster, og jeg synes de perlene ser så elegante ut. Egentlig lagde jeg den mellomdelen av små, grønne og rosa krystaller for seg selv, men så fikk jeg en ide: å kombinere det med en Tensha perle. Jeg synes det passer fint sammen med den lille ferskvannsperlen i midten av ruten.

Lysblå kongekjede

Bortsett fra det har jeg bare laget noen chainmaille-armbånd, og bestilt mange nye ringer til det. Her er ett av dem som jeg har tatt bilder av.

Forhåpentligvis har jeg nå litt mer tid til å lage nye ting, ta bilder av dem OG skrive her:) Det tar jo mye mer tid å skrive både på estisk og norsk.

Minu uusimad lemmikud / Mine nyeste favoritter

Antiikpronks käekee

Üks minu viimaseid avastusi ehete meisterdamise maailmas, on tegelikult väga vana tehnika. Pärit on see keltide juurest, kust roomlaste kaudu kogu euroopasse edas levis. Tegelikult ei olnud see alguses mitte ehete, vaid rõngassärkide tegemiseks mõeldud, kuid  tänapäeval kasutatakse ka näiteks ehete ja skulptuuride valmistamiseks.

Mina sattusin selle otsa üsna kogemata, kui olin läbi sirvimas erinevaid käsitööajakirju. Armastus esimesest silmapilgust. Kuigi otseloomulikult osutus see tehnika pisut raskemaks, kui esimese õhinaga tundus, ning töö käigus avastasin ka selle, kui oluline on rõngaste täpne suurus, sisemise diameetri ja traadi jämeduse suhe ja kuidvõrd palju parem on kasutada spetsiaalseid käsitsisaetud chainmaille rõngaid tavaliste odavate ühendusrõngaste asemel. Väiksemate rõngaste puhul ei märganud ma vahet nii väga, kuid mida jämedamast traadist rõngad, seda olulisemaks traadi otste kokkusobimine muutub.

Saetud vs. masinaga/tangidega lõigatud ühendusrõngad

Kõrvalolev pilt on minu enda väike photoshopitud katse näidata saetud ja masina või tangidega lõigatud rõngaste erinevust. Pole küll ideaalne, kuid mingi ettekujutuse saab kätte.

Esimesel pildil olev käekee on tehtud tavalistest, masinaga lõigatud mitte just kõige kallimatest ühendusrõngastest. Selle pildi pealt ei ole ühenduskohad väga näha, kuid tegelikkuses on see käekett selle tõttu pisut lopergusem ja seda oli veidi tülikam teha, sest traadi otsad ei olnud mitte ainult pisut ümarad üksteise suunas, vaid ka üksteise peal, seega oli vaja rohkem kangutada ja sättida.

Roosa ja hõbedane Dragonback käekee

Teisel pildil olev käekee on tehtud veidi suurematest rõngastest. See kord siis saetud hõbetatud ja värvitud vaskrõngad. Mis hetke seisuga minu üks lemmikmaterjale. Esiteks ei ole need liiga kallid, teiseks on need pisut raskemad, kuid värvitud alumiiniumrõngad. Käekee tundub pildi peal jube suur, päriselt on see tegelikult vaid umbes pooleteise sentimeetri laiune.

Kõige rohkem on mulle siiamaani meeldinud pronksist rõngad. Tegin jõuludeks oma onule suure ja jämeda käeketi, millega ise päris rahule jäin, kuigi olin pisut liiga jämedad rõngad tellinud. Pronks on tugevam kui vask. Sellest tulenevalt on vaja pisut rohkem jõudu kasutada, et rõngaid avada ja sulgeda, kuid see eest jääb lõpptulemus ka pisut tugevam. Vähemalt mulle tundub nii. Pealegi meeldib mulle see pruun antiikne värv, mille pronks õhu käes omandab.

Nii, selleks korraks kõik:)

♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡

I fjor fant jeg en ny teknikk jeg ville prøve. Det heter chainmaille på engelsk, og jeg har ingen peiling på hva det kan være på norsk:) Jeg har sett at noen kaller smykkene laget av små ringer for “vikingsmykker”.

Mitt første chainmaille armbånd

Egentlig kommer denne teknikken fra kelterne, men det er ikke så viktig. Jeg liker det fordi det ser så eldgammelt ut, og tar noen gode timer til å lage. I september lagde jeg mitt første armbånd og skrev om det på estisk og. Jeg har lært mye av det på den vanskeligste måten. Først brukte jeg de vanlige små metallringene jeg bruker i andre smykker, men snart fant jeg ut at det er en hel verden av ringer der ute! Den viktigste leksen å lære, var at forskjellige ringer har forskjellige AR (aspect ratio på engelsk) og en tidel av en millimeter kan avgjøre om det er mulig å bruke ringene til et bestemt mønster eller ikke. Selvfølgelig kjøpte jeg først feil ringer for kjeden jeg ville lage, men heldigvis kan jeg bruke dem med noen andre mønstre.

På det første bildet i den estiske teksten er et av de første armbåndene jeg har laget i chainmaille. Der har jeg brukt vanlige små ringer jeg hadde fra før, og de virket greit til dette prosjektet. Med dette mønsteret former ringene små bur, og inni dem la jeg 4 millimeter glasskrystaller i rosa og rødt. Det er litt vanskelig å se på dette bildet, men egentlig møtes ringendene ikke sømløst. Grunnen til det, er at disse ringene er maskinkuttet, mens det beste ville være å bruke sagde ringer.  På det andre bildet i den estiske teksten har jeg prøvd å illustrere forskjellen mellom de to ringtypene. Jeg har laget bildet selv på photoshop så det er ikke 100% akkurat, men forhåpentligvis er det mulig å forstå poenget.

Rosa Dragonback armbånd

Etter at jeg hadde lest litt mer om chainmaille og fant ut om mange forskjellige detaljer, bestilte jeg noen nye sagde ringer og lagde 3 nye armbånd. To av dem havnet i julenissens gavesekk, og jeg rakk ikke å ta bilder av dem. Men det tredje kan du se her.

Ringene til chainmaille kan lages av mange ulike metaller. Hvert metall har sine gode og dårlige sider. Så langt har jeg brukt mest kobber, emaljert kobber, og bronse. Jeg liker de mange fargene emaljerte (fargelagte) kobberringer kommer i, og at de er billigere enn for eksempel farget titan. Men kobber er ganske mykt. Derfor liker jeg bronse best. Det trengs litt mer styrke til å åpne og lukke bronseringer. Dessuten liker jeg den antikke brunfargen bronse får av luften.

Nå har jeg snakket nok om det:) Hallvard har vært kjempehjelpsom, og hjulpet meg å skrive om alle disse veldig spesifikke begrepene, og vi håper at alt ble beskrevet på en forståelig måte!

Jõuluaeg/Juletid

Sel aastal pühitsesime Hallvardiga esimest korda jõule kahekesi. Osalt oli see tingitud Hallvardi töögraafikust, kuid osalt ka soovist vältida liiga suurt rahvamassi ning veeta veidi rahulikum jõuluõhtu. Kui kohutav torm (ei jõua enam järge pidada, mis nimeline) ja väike äpardus elektrikilbi korkidega söögitegemise ajal välja arvata, kulges kõik ladusalt.

Alustasime hommikut pisut pidulikuma hommikusöögiga ja pärast seda vaatasime interneti abil telekast “Kolm pähklit Tuhkatriinule” – tegemist 70ndatest pärit Tšehhoslovakkia filmiga, mille vaatamine siin sügavalt juurdunud jõulutraditsioon on. Huvitaval kombel on mul õnnestunud seda filmi varem mitte kordagi näha! Seejärel näidati Disney jõuluklassikat, mida me köögis riisiputru keetes vaatasime. Riisipudru sisse pannakse siin jõululaupäeval 1 mandel, selle enda taldrikust leidja saab auhinnaks martsipanist sea. Hallvardil oli sel korral rohkem õnne, kui mul, kuid õnneks oli ta lahkesti nõus seda parajalt suurt notsut minuga jagama!:)

Paraku jäime pudru keetmise ja söömisega pisut hilja peale ning jõudsime kirikusse napilt 20 minutit enne pärastlõunase jumalateenistuse algust. Seega istekohad saime õnnega pooleks ja sedagi külgmises saalis. Kokku oli sel teenistusel umbes 1500 inimest.. ja see oli vaid üks (kuid loomulikult kõige populaarsem) neljast sel päeval selles kirikus toimunud teenistusest..

Kirikust koju jõudes rändas ahju meie jõulupraad. Kõik läks kenasti ja praad oli peaaegu valmis, kui ühtäkki kogu pliit töö lõpetas! Pärast väikest paanikat ja otsimist, selgus, et tõenäoliselt oli mikser korgid läbi löönud. Natuke näkerdamist ja saimegi pliidi uuesti tööle. Praad tuli maitsev ja hea:)

Kingitusi avades selgus, et olime Hallvardiga üksteisele vastakuti hommikumantlid kinkinud. Ilma eelnevalt kokku leppimata ja teadmata.  Päkapikud olid kuuse alla poetanud veel uued soojad pidžaamad, Hallvardile uued sussid ja minule saabaste alla käivad naelad, et oleks kergem Bergeni jäistel teedel jalutamas käia.

♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡

♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡

Og på norsk:

I år feiret jeg og Hallvard jul for oss selv for første gang. Det var egentlig veldig fint, litt roligere enn vanlig, men samtidig ikke så mange å dele gleden med. Alt gikk veldig bra, bortsett fra et lite problem med komfyren, men det ordnet seg óg ganske fort.

Vi hadde en fin frokost, og etter det  vi “Tre nøtter til Askepott” på nrk.  Det var første gang jeg så den! Jeg synes det er en kjempekoselig juletradisjon å se denne filmen, og det var gøy å se Hallvard så begeistret over den:) Etter det så vi Disneys juleprogram, og lagde julegrøt. Hallvard ble den heldige som fant mandelen i grøten, men han var snill, og delte marsipangrisen med meg.

Vi var litt seine med grøten, derfor kom vi ikke fram til kirken før 20 minutter før kveldsgudstjenesten. Kirken var selvfølgelig helt full allerede! Vi fikk plass i sideskipet. Etterpå fant vi ut at det var ca. 1500 mennesker der, og dette var bare én av fire gudstjenester der den dagen!

Når vi kom tilbake fra kirken, satte jeg juleribben i ovnen. Alt gikk bra med maten til den var nesten ferdig. Da begynte Hallvard å lage moltekrem og koblet på håndmikseren… og så plutselig la jeg merke til at komfyren ikke virket lenger!!! Vi hadde overbelastet en sikring. Etter 20 minutter med litt styr, virket alt igjen, og vi kunne fortsette med matlaging.

Etter middag åpnet vi pakkene, og fant ut at vi hadde kjøpt hverandre hver sin morgenkåpe! Det var ikke planlagt på forhånd. Julenissen hadde også lagt to pysjamaser under treet, så nå er det koseligere å sove og å spise frokost!:) I tillegg var det en pakke der med mange nyttige kjøkkenredskaper, brodder til Triins sko, tøfler til Hallvard, og mange fine julekort.

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa..

Nagu Eestiski, saabus talv eile ka siiamaile:). Hallvardil oli esimene eksam: põhjala kirjandus, aega kuus tundi ja kogu eksamis 1 küsimus!!! Ta kirjutas 7 lehekülge… Impressive:). Kui Hallvard eksamiga ühel pool oli, läksime me kinno Tintini seiklusi vaatama. Väga meeldiv kinolemaus! Pidin Hallvardit pisut veenma, et ta oleks nõus seda minuga vaatama tulema, sest ta oli lapsepõlves suur vanade Tintini multikate fänn ning seega kartis pettuda. Seetõttu jõudsimegi me kinno alles nüüd, kui filmi siinsest linastumisest on möödas pea poolteist kuud! Lõputiitrite ajal tunnistas Hallvard, et oli väga õnnelik, et ma ta ümber veenda suutsin:).

Kuigi ma ootasin sel aastal nii väga detsembrit ja jõuluaega juba oktoobri alguses, ei ole see “jõulu-ootuse” tunne veel päris kohale jõudnud. Rõhutan sõna ootuse. Mulle meeldib see palju rohkem, kui igal pool tagaaetud jõulutunne. Et siis minu jaoks on need kaks erinevat asja. Eilne linnaskäik aitas aga meeldivalt.. Linn oli kõik kenasti jõulusäras, sadas peenikest lund ja poodide vaateaknad olid kenad. Ja samas ei olnud mingit meeletut ostlemist-tunglemist kusagil. Ja just see meeldibki mulle..  Hallvardile meeldib see, et ta saab nüüd ilma süümepiinadeta jõululimonaadi lürpida!:)

Tumesinised tilgakesed

Viimased paar päeva olen mina tegelenud väga konkreetsete klaashelmeste otsimisega kõikjalt interneti avarustest. Olin juba alla andmas, kuid siis leidsin suisa kolmest erinevast kohast, ühes osutus hind minu jaoks kahjuks vastuvõetamatuks, kuid kahest kohast said täna hommikul helmed tellitud! Lisaks nendele, mida otsisin, veel terve posu igasuguseid muid vidinaid, mis asja juurde käivad ja alati esimesena otsa saavad. Raha kulus koledalt, kuid süda on rahul. Ma ei jõua ära oodata, millal saan oma ideid teoks tegema nende helmestega.

♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡♡

Så litt på norsk og nå:)

Den blå timen

I går hadde Hallvard sin første eksamen i nordisk litteratur. Han sa at det gikk ganske bra, de hadde 6 timer til å skrive og bare 1 spørsmål å svare på, og Hallvard skrevet 7 sider:).

Etter at han var ferdig med eksamen, gikk vi på kino. Jeg hadde prøvdt å overtale Hallvard lenge til å se “På eventyr med Tintin”, men siden han var så glad i de gamle tegneseriene, var det litt vanskelig. Men etterpå måtte han innrømme at det var en veldig god film. Det var fint for meg å dra til byen. Jeg har ikke vært der siden norskprøven min, og det var i oktober! Det var så nydelig å se alle juledekorasjonene og det begynte å snø her igår! Så nå føles det endelig som juletid.

Kristallselged tilgad

I de siste to dagene har jeg lett etter noen spesielle glassperler fra hele internett! Endelig fant jeg noen, men de var alt for dyre.. Men seint igår fant jeg en liten butikk som jeg hadde aldri hørt om før… og de hadde disse perlene!!! Jeg vet ikke om de sender dem til Norge ennå.. men jeg har bestilt og betalt, så jeg håper på det beste. Og jeg gleder meg til å bruke dem allerede!!!

Peridot/Rose Swarovski kõrvarõngad

Min smak i perler har forandret seg litt.. Jeg liker mer og mer dyrere perler: ekte Swarovski-krystaller og vintage glassperler. De er dyrere, men det har vært litt vanskelig for meg at det er så mange andre som lager veldig like smykker som jeg. Så nå prøver jeg å lage smykker som jeg liker selv. Swarovski-krystaller har de fineste farger som fins! Spesielt liker jeg peridot og rose, og jeg liker å kombinere dem og. Disse øredobbene lagde jeg egentlig som en julepresang, men Hallvard tenkte at de hadde litt for spesielle og sterke farger. Så nå har jeg tenkt å kanskje lage dem med kobber-perlestaver i steden for gullbelagte, og beholde dem selv.

Seda ja teist

Aeg veereb kiiremini kui mulle meeldiks jõulude poole. Ma pole veel meie jõulukardinaidki üles saanud. Viimasele paarile päevale tagasi vaadates pean tõdema, et need on kahjuks olnud suht mahavisatud aeg. Paari päeva eest alustasin oma sallile esimese äärepitsi kudumist. Lõin kenasti kahekordse lõngaga pisut üle 400 silmuse, kudusin esimesed neli rida ära (mitte nii kiiresti, kui see nüüd siin paistab!) ja viiendal avastasin, et olen kusagil vea teinud ja asi kohe mitte ei klapi. Otsast peale… kahjuks ei jõudnud ma teisel korral kolmandast reast kaugemale. Tulemuseks terve päeva jagu raisatud aega ja null millimeetrit sallipitsi. Olen nüüd paar päeva ehteid tehes haavu lakkunud ja varrastest eemale hoidnud. Enamik selle aja jooksul valminud ehetest on mõeldud jõulukingitusteks, seega näitan pilte pärast jõule.

Tumesinised pärlikojatilgad

Kuid lubasin eelmine kord veel paari valminud ehet näidata, mis tookordsesse postitusse ei mahtunud. Need sellised lihtsad, kuid mulle endale sobilikud:) Kas ma mainisin millaski hiljuti, et olengi hakanud ka iseendale rohkem ehteid tegema? Reeglina need pisut hinnalisemast toormaterjalist. Olen nüüd ju täiesi lootusetult Swarovski kristallide lummuses. Loomulikult on need mulle alati meeldinud, kuid 4 mm rombide eest ei olnud ma just kuigi kerge käega nõus 10 eurosenti välja käima.

Rhinestones

Eriti arvestades seda, et reeglina oleks mul neid helmeid mõtteid mõlkunud ehete tarvis kõvasti rohkem vaja olnud, kui 1-2. Nüüd aga olen alla andnud ja lasknud end kaasa viia pisikestel vintage rhinestone’del. Tohutu töö oli neid pesadesse pusida ja siis jõudsin järeldusele, et ma ei ole siiski võimaline nii peeneid asju tegema, kui plaanis oli! Nuras meeleolus liitsin siis portsu neid nunnukaid endale lihtsaks käekeeks kokku. Kuna paar ühendusrõngast jäi puudu, on kee endiselt poolik, kuid minule isiklikult mokka mööda:)

Kaelakee ristiga

Sellega kipub ikka olema nii, et kergem on kallimad ehted ära kinkida või endale jätta, kui müüa. Kõik tahavad odavalt, kuid kõikke odavalt ei saa. Lisaks sellele jõudsime Kataga eile õhtul inventuuri tehes järeldusele, et need ehted, mis meie endi arvates kõige armsamad on, need just teistele ei meeldi.. ja mõned müstiliselt veidrad tellimustööd lähevad paljudele peale. Kuid eks maitse üle ei tasu vaielda:)

novembrikuised nässerdused

Nüüdseks on meil siin juba tubli nädal aega korralikult tormanud. Mitte, et provotseerida, kuid see, mis meist üle jäi ja omadega Eestisse kuusepuid ümber lükkama jõudis, on vaid naljanumber siin toimuvaga võrreldes.. Mitmes meist pisut põhja poole jäävas linnas on meri kaugel kaugel üle kallaste. Paljud kohad on laviinide poolt muust maailmast ära lõigatud. Ainuüksi Hallvardi vanemate koduküla lähistel on maantee kolmest kohast kinni. Eile sadas seal näiteks alla 95 mm ühe päevaga. Võrdluseks: Bergenis (mis on tuntud oma vihmasuse poolest)  sadas terve oktoobri peale kokku 260 mm.   Bergen-Oslo raudtee on kinni, sest terve laviinivarjendis asuv raudteejaama vaguniterminal läks maalihkega kaasa.  Katuseid ja puud ja paadikuurid lendavad ning merel on 25 meetrised lained. Ütleme nii, et õue ilm ei kutsu

Punane kaelakee

Tormise päeva puhul olin tubane ja pildistasin uuemaid ehteid. Pole ammu sellega jännata viitsinud, tänagi oli tükk tööd ja vaeva, enne, kui oma tööle rahuldava hinde võisin anda. Sattusin siin paar õhtut tagasi hoogu ja nokitsesin kohe väga mitu kaelakett valmis, kõrvarõngaid veel lisaks. Jõulude peale mõeldes:)

Tegelikult innustas mind nii kärmelt tegutsema meie majaomanik, kes tahaks minu käest jõulukinke osta. Paraku ihub ta hammast ühele lillale kolmerealisele kaelakeele, mille ma endale sünnipäevaks tegin. Nii ma siis üritasingi teha piisavalt kette, et tema tähelepanu hajutada ja see kett mõtetest välja ajada:).

Mesine süda

Mesisüda

Sulakuld

 

 

 

 

 

 

 

 

 

See kuldpruuni klaasist südamega kaelakee sai nime minu külmade sügisõhtute hea sõbra MEE järgi:) Ma arrrrrrrmastan eestimaist mett! Just sellist ehedat ja kodust, mitte poest ostetud. Lootusetult ära hellitatud olen selles osas.

Valged Tenshad

Minu sügav kiindumus Tensha helmestesse jätkub. See kord said kõrvarõngasteks minu ainukesed kaks punaste roosidega valget helmest. Ajasin neid helmeid hirmkaua interneti poodidest taga, kuni viimaks leidsin just sellised, mida ette kujutasin. Kahjuks läks järgmine tellimus tervelt 20 helmega postis kaduma. Nii jäidki need kaks mu ainukesteks. Taolise kujundusega mustadest helmestest olen juba kolm-neli paari samas stiilis kõrvakaid teinud. Lisaks pildil olevatele Tenshadele tegin tegelikult veel 4 erinevat paari teistest ümmargustest helmestest, kuid nood ei soovinud täna pildile jääda.

Roosiline romantika

Inglikesed

 

 

 

 

 

 

 

Punane süda

Nii, selleks korraks piisavalt pilte, mõned jätan järgmisteks kordadeks.

 

 

Up to date..

Viimased kaks kuud on suisa lennanud! Suurema osa septembri lõpust-oktoobri algusest andsin endast parima, et pisut norra keelt õppida. Lugesin ja lugesin päevade viisi.. tulemuseks sooritatud kolmanda taseme keeleeksam!!!

poolik sall

Veel olen hoolega kudunud. Kahjuks olen emalt pärinud käsitöö osas kannatamatuse.. ehk siis kohe kohe on valmis juba teine haapsalu sall (kokku küll kolmas), kuid äärepitside kuduma hakkamisest ei taha ma kuuldagi! Mul ei ole nende 400+ millegi silmuse loomise ja selle pitsi valmis kudumise vastu nii väga midagi, kuid selle külge õmblemine nii, et kõik sakid õigetesse kohtadesse saavad — see on üle mõistuse keeruline mu jaoks! Kuid loodame, et saan siiski hakkama ja siis juba ka näidata siin. Hetkel pilt sellest ajast, kui ta umbes poole pikkuse peal oli. Nüüd on umbes kaks-kolm mustrikorda veel lõpuni.

 

 

♡ ♡ ♡

Nii.. nüüd, kui Londoni muljed lühidalt kirja on saanud, võin pisut kergema südametunnistusega jälle käsitööst kirjutada. Ja üldse sellest, kuidas see kuu aega elu ilma internetita välja nägi . Tegelikult ei olnud asi üldse nii hull. Aega jäi kõige muu kasuliku jaoks. Suure osa sellest ajast võttis meie uue korteri sisse seadmine. Alustasin ka uue Haapsalu salli kudumisega. Seekord on plaan see iseendale kingiks teha. Kuna ma nuppude tegemist endiselt käppa ei ole saanud, siis võtsin mustri, kus küll nupud ka olid, kuid jätan need lihtsalt kudumata. Nii kaval olen! Pooleliolevas tööst on nigel pilti teha, nii et kui asi valmis ja venitatud, küll siis näitan ka.

Kudumise kõrvalt meeldib mulle väga audioraamatuid kuulata. Otseloomulikult innustas mu Londoni reis mind kõikki Sherlock Holmesi raamatuid uuesti lugema (ehk siis kuulama). Ning kolmandal katsel sain hakkama ka “Uhkuse ja Eelarvamus”ega! Kohe mitte ei tahtnud mulle see raamat meeldida. Kuid kuna olin Siljele (hull Jane Austein’i fänn!) lubanud, et proovin selle avatud meelega läbi lugeda, siis võtsin end tõsiselt käsile ja kuulasin selle hoolega läbi. Tegelikult mulle hakkas poole pealt raamat isegi päris meeldima:) Veel on mu kõrvust läbi käinud esimene raamat seeriast “Tema tumedad ained” ning Eragon, mis on omakorda esimene raamat triloogiast (mis nüüdse seisuga kujuneb küll pisut… rohkem kui kolmeraamatuliseks triloogiaks.. iseenesest ju loogiline: mida rohkem raamatuid seerias, seda rohem raha tuleb:)).

Kaart Olav Andreasele

Aga nüüd pisut käsitööst, millest mul ka midagi ette näidata on. Kahjuks ei ole ma pooltki nii palju teha jõudnud, kui oleks tahtnud. Mõned asjakesed siiski. Alustuseks näitan sünnipäeva kaarti, mille Hallvardi parimale sõbrale tegin (see sama, kes meil pulmas isameheks oli). Mere ja madruse temaatika tuleneb tema viimasest suurest vaimustusest, purjetamisest. Suviti tøøtab ta muide lõbustuspargis piraadina:) Tegelikult mõtlesingi pigem midagi selles liinis, kuid kuna mul polnud ei mereröövlite teemalisi templeid ega ka internetti, kust oleks saanud mõne pildikese printimiseks, pidin leppima oma väikese madrusega. Värvimiseks kasutasin seekord vesivärvipliiatseid, tulemus oli üpris lähedane loodetule.

Kuldne käekett Tenshaga

Kuid tulles ehete juurde, siis alustan oma kõige viimasest, täna valminud käekeest, sest tegemist on mõnes mõttes suure saavutusega. Nimelt on see minu esimene katsetus chainmaille ehk rõngastest punumine. Sellises tehnikas tehti keskajal näiteks rõngassärke. Tehakse tänapäevalgi ja kõikvõimalikud rollimängijad kannavad neid suure rõõmuga, kuigi need kaaluvad nii 10-15 kilo tavaliselt. Viimased paar kuud aga olen mina tahtnud väga selles stiilis käeketti teha, kuid ei ole õiges suuruses rõngaid olnud. Nüüd koristasin oma suuremat ja vanemat helmekasti ja leidsin sealt põhjast kaks pakikest väikeste kuldsete ühendusrõngastega (kokku 100 rõngast). Nii ma siis nikerdasingi terve päeva, kuid kahjuks ei olnud mul piisavalt rõngaid, seega pidin pisut kombineerima ja klaashelmeid vahele panema. Keskele lisasin ühe musta Tensha. Mulle lihtsalt meeldivad need roosilised helmekesed!:)

Lilla kaelakee

Kuna mu väike õeke nüüd ka nii hoolega ja kenasid ehteid teeb ning seetõttu mind pidevalt tagant ei sunni enam, siis on mul olnud aega ja võimalust teha ehteis iseendale:). Hallvardi vennanaine Ingvild mainis hiljuti, et ma teen nii palju ehteid, kuid ise kannan nii vähe. See oli muidugi eriti tõsi sel suvel, ükskõik millised ehted oleks tööd tõsiselt seganud (eriti sõrmused! sa püha nugis, kui paiste mu sõrmed läksid, sest ma ei teadnud, et sõrmused tuleb ära võtta!). Kuid see selleks. Ostsin endale Londonist kaks uut kleiti ja püüdsin nüüd neist ühe juurde sobivaid ehteid meisterdada. Nende jaoks, kes mind hästi tunnevad, ei ole vast üllatus, et ma ei ole siiamaani viitsinud tegelikult valminud kaelaketti kleidiga võrrelda, et näha, kas ikka sobib!:)

Veel meeldivad mulle väga sellised väikesed pärlikojast tilgakesed. Need on nii armsad, ümarad, siledad.. natuke nagu kommid! Ma pidevalt pean ennast tagasi hoidma, et ma ei prooviks üht alla neelata või maitsta!

valged pärlikojatilgad

Sinised tilgad

Ja lõpetuseks veel pildike mitte kuigi originaalsetest, kuid mulle sellegipoolest meelt mööda olevatest kõrvarõngastest. Audrey Hepburni piltidega klaashelmed pronksist leverback kõrvarõngataguste küljes.

Audrey Hepburnid

Nii, nüüd on see ülipikk postitus valmis ja ma uuesti oma keeleõpingute kallale. Muide, mu suht paigast ära keelekasutus tuleneb suuresti sellest, et ma olen omadega 3 keele vahel. Norra keel veel päris selge ei ole, kuid püüame igapäevaselt seda rohkem kasutada, kui inglise keelt, millest tulenevalt muutuvad osad mu inglise keelsed väljendid norwinglish’iks.. ehk siis otsetõlgeteks norra keelest inglise keelde, mis tohutult tobedad kõlavad ja mille üle ma ise aastaid naernud olen, kui inglise keelt mitte kõige paremini valdavad norralased neid kasutavad.. Nüüd on siis aeg iseenda üle naerda! Kahjuks kannatab ka mu eesti keel, sest lauseülesehitus on norra keeles pisut teine… nii ma siis püüangi meenutada, kuidas eesti keeles kirjutama peaks, kuid ausalt öeldes ei ole ma enam milleski kindel.

Sherlock Holmes ja Ooperifantoom..

.. ehk Triinu ja Silje Londoni reis.

Big Ben

Juba kevadel mõtlesime Siljega, et peaks sügisel ühe tüdrukute-reisi ette võtma. Augusti alguses võtsime teema taas jutuks ja otsustasime Londonisse sõita. Kuna Siljel ei ole kooli kõrvalt kuigi palju vaba aega, siis selgus, et talle sobiks vaid sügisvaheajal reisida, kuid siis on lennukipiletid otseloomulikult kõigse kallimad. Rahaga meil kummalgi laristada ei ole ja nii juhtuski, et sügis-talvise reisi asemel sai teoks suvelõpu-reis, sest augusti viimaseks nädalaks oli veel võimalik pileteid viisaka hinna eest saada. Minu viimane tööpäev oli 17. august ja 18. augusti varahommikul istusin juba rongi peal, teel Oslosse:) Sama päeva õhtuks jõudsime kenasti oma hostelisse Londonis.

Haaratud

Kokku olime Londonis 4 tervet päeva. Selle aja sisse mahtus nii mõndagi. Ilmadega vedas meil tohutult! Kogu seal oldud aja jooksul sadas vaid paar tundi meie kolmandal päeval.

Üldiselt olime tublid turistid ja külastasime erinevaid populaarseid turistilõkse nagu näiteks

Siljeshtein

* Madame Tussaud’ muuseum (kus hoolimata minu vastumeelsusest sellise tegevuse vastu, pildistasime üksteist kõikvõimalike “kuulsustega”, kelle kõrvale pääsemiseks pidi väikestest jaapani turistidest kiirem ja kavalam olema),

Egiptuse kiisu

* Briti Muuseum (millest suutsime mitte kuigi põhjalikult läbi käia vaid umbes ühe viiendiku!!!) Ajaloo võhikutele: tegemist on ühe maailma suurima muuseumiga. Näiteks sealne Assüüria väljapanek on maailma suurim. Ka Egiptuse kogu on märkimisväärne. Alustades muumiatega ja lõpetades Rosetta kiviga, mille abil teadupärast dešifreeriti egiptuse hieroglüüfiline kiri. Kahjuks Egiptuse ja Assüüria väljapanekutega meie põhjalikum külastus piirduski, Põhja-Ameerika ja Mehiko indiaanlaste kultuuri väljapaneku käisime mitte väga põhjalikult läbi ning vana-Kreeka ja -Rooma skulptuuridki ei saanud teenitud tähelepanu osaks. Põhjus lihtsalt muuseumi üüratu suurus. Selleks, et seal kõikke näha ja süveneda, oleks vaja üht tervet nädalat vaid selle jaoks.

Väsinud Silje

*Hyde park (kus istusime pärast pikka ja väsitavat ostlemist, hämmastusime Speakers’ Corner’is toimuvast  ning imetlesime maasikaid süües päikeseloojangut )

*Hard Rock Café (kuhu sisse saamiseks pidime küll pool tundi järjekorras seisma, et lauda saada, kuid see eest sõime tõeliselt hea prae lõunasöögiks),

Peegelpilt

*shoppasime põhjalikult Oxfordi tänaval ja Govent Gardenis (tulemus: valutavad jalad, tunduvalt väiksem number pangaarvel ja kaks ilusat uut kleiti, paar pluusi, kingad, teatrikotike ja hunnik niisama nänni.. ),

* tuuritasime hop-on-hop-off bussidega terve südalinna umbes 2 ja pool korda läbi ja käisime paadiga Thames’i peal.

Reisi vaieldamatuteks tippudeks olid aga Sherlock Holmesi majamuuseum ja “Ooperifantoom” Tema Majesteedi Teatris.

221b Baker Street

Ooperifantoom

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Käisin neljandas klassis, kui esimese Sherlock Holmesi seiklustest pajatava raamatu läbi lugesin. Tegelikult sattus see mulle näppu suht kogemata, arvasin, et tegemist on humoorika raamatuga, sest olin juhtunud üht komöödiat nägema, mille peategelaseks Homes oli. Sellest sai alguse minu igavene armastus krimkade vastu ja tohutu soov suureks saades eradetektiiviks saada. Samal ajal, kuid kõik klassikaaslased ja sõbrad kirjutasid “minu sõpradesse” et tahavad suureks saades kas poemüüjaks, õpetajaks või politseinikuks saada, kirjutasin mina: “detektiiviks”. Seega on Sherlock Holmesi majamuuseum olnud minu unistuste sihtkoht ligi 10 aastat. Päris ausalt tunnistades oli see peamine põhjus, miks ma üldse Londonisse kippusin:)

Dressed up vol.1

dressed up vol.2

Muusikali vaatamise jätsime viimase päeva õhtu peale. Päeval käisime linnas, ostsime oma viimased ninnid-nännid ning siis kiirustasime tagasi hostelisse, et end pisut korda teha. Enne muusikali oli meil täpselt piisavalt aega, et teatri lähedal asuvas restoranis end ühe meeliülendava biifsteegi ja klaasi kvaliteetse veiniga veidi kosutada.

Muusikal oli võrratu. Kuigi seda on nüüdseks juba 25 aastat järjest mängitud, on igal õhtul endiselt täismaja. Seda põhjusega. Kui pärast etendust kogu publik püstiseistes aplodeeris, ei olnud mina kaugeltki mitte ainuke, kes silmanurgast pisaraid pühkis.

Kokkuvõtteks: tegemist oli fantastilise reisiga! Paremat oleks raske tahta